Mu nimi on Xiaodie but you can call me baby

I am virtually connected to the whole world, but at night I still go home alone. When was the last time I left my place? Who are my neighbors? What has happened to me? When did I lose myself? Will I succeed in healing myself through laughter? Please allow me to have an hour of untherapeutic therapy. For once I would like to feel something real. For real.

LAVASTUSES KASUTATUD MUUSIKA

  1. Linnalinnud (linnud/ Hannaliisa Uusma)
  2. Miserere Mei, Deus (Gregorio Allegri. Esitab: The King’s College Choir Of Cambridge)
  3. Mul on (Hannaliisa Uusma/ Hannaliisa Uusma)
  4. Stranger (Ajukaja)
  5. Surra_lindude ja Allegri ainetel (Hannaliisa Uusma)
  6. Blooming like Siberia in summer (Peeter Salmela/ Hannaliisa Uusma. Esitab: Peeter Salmela/ Hannaliisa Uusma)
  7. Sädeleb silma (Hannaliisa Uusma/ Hannaliisa Uusma)
  8. Surra_lindude ja Allegri ainetel (Hannaliisa Uusma)
  9. Cendres (Helena Tulve. Esitab: Nyyd Ensemble. Arranžeering: Hannaliisa Uusma)
  10. Mul on noka vahel päike ja kuu (Johannes Naan, Hannaliisa Uusma/Hannaliisa Uusma)

KOLM KÜSIMUST LAVASTAJALE

Lavastaja Indrek Kornel, kes töötab lisaks koreograafina ka suurte online-portaalide haldajana, on laval põiminud oma kaks suurt kirge: tantsu ja tehnoloogia. Kornel on saanud inspiratsiooni Jaapani ühiskonnas levinud psühholoogilisest häirest hikikomori. Häire väljendub seisundis, milles inimesed on võimetud mitmeid kuid väljuma oma toast ning igasugune soov suhelda välismaailmaga on kadunud.

Miks on lavastusel nõnda kummaline pealkiri?

Eelmisel aastal tulid tootmisse targad seksirobotid, kes kasutavad lavastuse pealkirjas viidatud lauset oma klientidega suhtlemisel. Pean võib-olla paljude kurvastuseks mainima, et seksirobotitega me oma lavaloos kahjuks ei tegele. Tunnistan, et seksirobotite lausungi kasutamine on väikene provokatsioon. Me püüame vaadelda tehnoloogia mõju inimeste käitumisele. Valmiva lavastuse idee sõnastasin paar aastat tagasi. Kahjuks ei õnnestunud ideed tol ajal realiseerida ning nüüd on õige hetk kätte jõudnud, et need settinud mõtted lavale tuua. Virtuaalmaailma probleemid on mind isiklikult väga sügavalt puudutanud. Tunnistan, et olin kooliajal arvutisõltlane ning tean isiklikult, et inimene võib ekstreemsetel juhtudel vajuda virtuaallaksude otsingutel väga sügavasse mülkasse. Minu esimene kõrgharidus ongi infotehnoloogia valdkonnas. Tantsumaailm tuli minu ellu alles pärast arvutimaailma. Ma tahan jutustada universaalse loo tehnoloogia ja inimese suhetest.

Lavastuses osaleb kolm tantsijat (Laura Maria Murillo Soto, Marit Shirin Carolasdotter ja Kristin Tagam) kolmest erinevast riigist. Kuidas sa nad leidsid?

Kristiniga oleme koostööd viimase kuue aasta jooksul juba teinud. Tema kutsumine lavastusse tundus mulle igati loogilise sammuna. Maritiga tutvusin Rootsis aastaid tagasi ühes talus, mis asetses keset loodusparki, kus ei olnud mitmekümne kilomeetri raadiuses mitte ühtegi inimest. Lauraga läbisime üheskoos ühe treeningsüsteemi baaskoolituse, mis kestis umbes kaks nädalat. Mulle meeldivad nende tantsualased tõekspidamised ning nende kasutatav liikumiskeel. Ma olen kindel, et nendevaheline keemia on vägev!

Lisaks kolmele inimesele on laval ka neljas tegelane.

Neljanda tegelase kohta võiksin hetkel öelda vaid niipalju, et temaga on väga inspireeriv töötada ning ta on võitnud kogu lavastusmeeskonna südamed. Rohkem ma temast esialgu ei räägi.

Küsis Mart Usin

Mu nimi on Xiaodie but you can call me baby

Koreograaf/lavastaja: Indrek Kornel
Stsenograaf: Madis Nurms
Valguskunstnik: Anton Kulagin
Helikunstnik: Hannaliisa Uusmaa
Dramaturg: Mart Usin
Etendajad/Kaasautorid: Laura Maria Murillo Soto, Marit Shirin Carolasdotter, Kristin Tagam, Xiaodie
Rätsep: Maili Kutti
Grimmeerija: Taimi Lume
Heli: Timm Wichmann/ Rene Säde
Helimix: Peeter Salmena
Kaasproduktsioon Sõltumatu Tantsu Lava
Toetajad Eesti Kultuurkapital
Koostööpartner Starship Technologies

Pilk proovisaali